Turbapeenar

Turbapeenar

Valisin turbapeenra, kuna plaanin seda endale koju ka teha.

 

Esimene allikas: http://www.rodoaed.ee/rododendronite-peenra-rajamine/

Sellest allikast toon välja tööjärjekorra ning mulle meeldis et seal on ka pildid olemas etappidest.

Minu meelest on see usaldusväärne allikas ning kõik tundub ka loogiline.

 

Tööjärjekord rodopeenra rajamisel võiks olla umbes selline:
Koha valik aias, arvestades olemasolevaid tingimusi;

Peenra mahu ja taimede arvu otsustamine;

Peenra piirjoone mahamärkimine, näiteks kastmisvoolikuga;

Materjali (turba, prusside, aluskatte jne) ning taimede hankimine;

Taimed vette likku paariks tunniks, samal ajal teha peenra piirded, katta maapind aluskattega ning täita rodopinnasega;

Kogu peenra täite põhjalik kastmine. Lasta imbuda üks öö;

Taimede istutamine (kevadise istutuse korral lisada ka väetise graanuleid);

Kogu peenra kooremultsiga katmine

Veelkord kogu peenar sõelaga üle kasta, et pesta maha kooremultsilt peenemad osad ja tihendada struktuuri peale istutamist;

Tulemuse nautimine.


Teine allikas: http://www.vaskanarbik.ee/Rabaaia-rajamine
See allikas räägib kuidas turbapätse laduda ja et turbaaia taimed ei vaja sügavat pinnast, piisab u20cm. Minu arvates on see samuti usaldusväärne allikas, kogemustega ja tuntud sordi aretaja loengust on kokkuvõtte tehtud.


Kolmas allikas: http://www.parnupostimees.ee/2131881/turbapeenra-rajamine-nouab-oskusi
Räägib lihtsamalt ja annab ka erinevaid võimalusi kuidas teha turbapeenart, nt: kile asemel kasutada kolme kihti ajalehte. Ning ka see on minu arvates usaldusväärne allikas.


Leitsin ka ühe video mis on päris asjalik: https://www.youtube.com/watch?v=oAb2AYVe8R0


Turbapeenra taimed:

Eestikeelne nimi:	Ladinakeelne nimi:		Kirjeldus:
Katawba rododendron (igihaljad)	Rhododendron catawbiense		On enam levinud. Taim saavutab meie tingimustes kõrguseks ca 1,5 meetrit ning sama suur on ka põõsa läbimõõt. Nahkja, igihalja lehe pikkuseks on 7 … 12 cm. Kellukjad, kuni 5 cm läbimõõduga lillakaspunased õied paiknevad tipmistes suurtes (läbimõõduga  kuni 15 cm) kobarates, mis kaugelt meenutab hiiglasuurt pojengiõit. Õitsemine toimub juuni algul ning küllalt pikka aega.
karedakarvane rododendron (igihaljad)	Rhododendron hirsutum		Taim saavutab kõrguseks kuni 1 meeter. Lehtede pikkuseks 1,5 … 2 cm. Õied läbimõõdus kuni 2 cm ning valdavalt roosad. Õitsemisaeg juuni-juuli. Üks vähestest rodoliikidest, mis ei ole tundlik mulla aluselise reaktsiooni suhtes, kuna pärineb Alpide lubjarikastest piirkondadest.
kollane rododendron (suvehaljad)	Rhododendron luteum		Tipuosas rohkesti harunevate võrsetega, 1 … 2 m kõrge põõsas. Õitsemine algab mai lõpus-juuni algul ning kestab ca 2 nädalat. Õitsemise algfaasis on põõsas üleni kaetud rohkete kollaste tugevalt lõhnavate suurte õiekobaratega, kuna lehti veel näha pole. Õitsemise lõppfaasis hakkab üha enam tooni andma lehtede värske rohelus.  Üksikõie läbimõõt kobaras on ca 5 cm. Nagu juba mainitud, puhkevad lehed hilja – mai lõpus või isegi juuni algul, üheaegselt õitsemisega või isegi selle lõppfaasis. Üks vastupidavamaid ja kaunimaid rodoliike, mis õitseb nii poolvarjus kui päikese käes. Dekorativne ka oma punase sügisvärvuse poolest.
jaapani rododendron	Rhododendron japonicum		Meenutab kollast rododendronit, kuid on madalam ning märksa nõrgemini lõhnav. Õite värvus varieerub kahvatukollasest lõheroosani. Õitseb üheaegselt kollase rododendroniga ning seetõttu võib neid kasutada koos.
kännasmustikas	Vaccinium corymbosum		1...3m kõrgused, meenutavad sõstrapõõsaid
ahtalehine mustikas	Vaccinium angustifolium		0,2...0,6m kõrgused
punase eerika sordid	Erica carnea cv.		15-20cm kõrgused. Väikesed roosas, valged, punakasroosad õied. Igihaljas. Ei talu põuda. Õitseb varakevadel.
hariliku kanarbiku sordid	Calluna vulgaris cv.		20-40cm kõrgused. Õied valgest tumepunaseni, liht- või täidisõied. Igihaljas.
suurelehine hortensia	Hydrangea macropyhlla		0,5-0,6m kõrgused. Õied sinised, roosad, sinivalged, lillad, punakasroosad, valged. Hoida muld pidevalt niiskena.
hostad	Hosta		20-80cm kõrgused olenevalt sordist. On lehtdekoratiivsed taimed.

Kokkuvõtte:


Mina teeksin endale peenra nii: Alustuseks valiksin koha välja ja märgiksin maha ära. Seejärel panen peenrakile ja lisan ääred, mis oleksid puidust peenraserv. Seejärel lisan sinna turba ja kastaksin seda ja lasen imbuda ühe öö. Seejärel tuleb taimede istutamine ja põhjalik kastmine. Lasen taaskord ühe öö imbuda ning lisan männikoore multsi ja piseradan veelkord veega üle et väiksed koore tükkid taimedelt maha pesta. Ning siis ongi peenar põhimõtteliselt.