teisipäev, 14. juuli 2015

Peenraservad




Peenraservad

Meil müügil olevate peenraservade materjalide kohta:
Peenraääris:  Valley View muruääris on valmistatud tugevast mustast UV-kindlast polüetüleenist. Plastist muruäärise eelised on selle lihtne ja kiire paigaldatavus, pikaealisus ja sobivus erinevate aiajoontega. On ju teada, kui keeruline on aeda rajada ja kaarjooni korras hoida - Valley View´ga on see lihtne. Murutaimede levik peenrasse on piiratud, istutusaladel saab kasutada erinevaid pinnakattematerjale (killustikku, koorepuru, liiva) ja samas jääb ääris õigel paigaldusel vähemärgatavaks. Kaal: 2,8kg










Metallist muru- ja peenraäärised: maerjaliks on tsingitud plekk. Detailid saab üksteisega ühendada otstes olevate pilude abil, luues ühtlase joonena kulgeva äärise. Detaile on kerge paigaldada.
Metallpiire tagab kauni ja puhta joone ning annab painutamisel võimaluse luua täpselt soovitud raadiusega või küljepikkusega peenraid, ääri, looklevaid alasid või teid. Ääred on vastupidavad ja hooldusvabad. Värvi saab ise valida (värvita, roheline, pruun, must), värvitakse pulbervärviga. Kõrgust ja paksust saab samuti valida.
Picture
Alumiinium muru- ja peenraääris:
Kasutusalad:
  - Aiad, pargid, erahaljastus, avalikes hoonetes, alpinaariumid
  - Võimalus kujundada geomeetrilisi kujusid, initsiaale, logosid, vappe, dekoratiivseid mustreid
Eelised:
  - Kõrge äär, esteetiline lahendus erinevat tüüpi pindade üksteisest eraldamiseks
  - Ei korrodeeru ega lagune
  - Vastupidav
  - Patenteeritud telespoopiline ühenduste tehnoloogia
  - Paigaldamise lihtsus
  - Kõrge võrreldes teiste plastist muru- ja peenraääriste liikidega
  - Ohutud tänu oma ümaratele äärtele
Värvi saab valida:(hõbedane, roheline, pruun, must). Materjal on alumiiniumisulam 6063T6.

Alumiinium muru- ja peenraääris AluRite 100 /140
Plastik muru- ja peenraääris:
SlimBord eelised:
  • Elegantne välisilme selgete joontega (võrgu struktuur ja sile).
  • Mugavad ruloonid pikkusega 6m ja 30m (tellimisel ka suuremad ruloonid).
  • Spetsiaalsest plastist suure vastupidavusega materjal.
  • Spetsiaalne terasest ankur pikkusega 25cm ja laiusega 3cm – tsingitud 20-aastane garantii.
  • Juurte vastu kindel tõke.
  • Ei pragune ega murdu – isegi peale paljude aastate möödumist!
  • Stabiilsed ühendused.
  • Geniaalselt lihtne paigaldus.
Tehnilised näitajad:
  • Kõrgus: 50, 100, 150, 200, 250, 300 mm
  • Paksus: 1,60 mm
  • Materjal: PE Mix
  • Värv: must
  • Rullis: 6m ja 30m
  • Garantii: 20 aastat
Plastik muru- ja peenraääris SlimBord 50 / 100 / 150 / 200 / 250 / 300
Puidust peenraäärised: Poolümarad või ümarad puitvaiad, mida on saadaval erinevates kõrgustes ning neid on lihtne töödelda. puuduseks on see, et hakkavad aja möödudes kõdunema. Kõrgus 15-30cm.
Puidust peenraäärised,

Peenraääris bambus: Mõõdud 1,2x0,2m, samuti nagu puidust serv mädaneb ka see ajaga läbi.

Peenraääris BAMBUS, 1.2x0.2m


Samuti saab kasutada ka igasugust kivimaterjali. Minu lillepeenradel on sellised servad.














 

 

 

 

 

 

Kasutatud kirjandus:





pühapäev, 12. juuli 2015

Konteinerhaljastus

Konteinerhaljastus

Rõdukast

Mina valisin rõdukasti, mille mõõtmed on 50cm x 15cm x 15cm (sisemõõdud: 45 x 10 x 12). Materjal on vastupidavast plastist, pruuni värvi.
Mullaks valisin substraali osmocote väetistega suvelille mulla, mida läks vaja (0,45x0,10x0,12=0,0054m3, 1L=0,001m3) 5,4L . Substraali suvelille mullas on pikatoimelised väetised seega ei pea ma eraldi väetama.
Lilleddeks valisin värdfuksiad (fuchsia x hybrida), kuna need on minu lemmik lilled. Sinna anumasse panin kaks fuksiat.
Kastis süsteemiks lisasin sinna väikese plasmas pudeli millese on tehtud augud et vesi mulda imenduks.

neljapäev, 21. mai 2015

Uurimus multsid ....

Multšid





 





  Multšiks nimetatakse istutusaladele pandavat 2-7cm paksust materjali kihti, et ei oleks vaba musta mullapinda, kus umbrohu seeme langeb ja seal kasvamaks saaks hakata.
Lisaks umbrohu levimise tõkestamisele on multšikiht ka hea niiskusehoidja ja silmale ilusam vaadelda, kui tegemist on nn. dekoratiivmultśiga taimede all. Multšid jagunevad kaheks: lagunevad ( aja pikku muutuvad ise mullaks) ja mittelagunevad. Lagunevaid tuleks siis 2-4aasta järel uus kiht taas peale panna, mittelagunevate vahelt tuleks aga lehed ja muu praht iga-aastaselt välja puhastada (harjaga pühkides, imuriga imedes või puhuriga puhudes).

 










   Kiire elutempo on aastate jooksul järjest enam suurendanud nii ilu- kui ka köögiviljapeenarde multšimise populaarsust. Multši valikul lähtutakse peenras kasvavate taimede vajadustest, aiakujunduse stiilist ja hilisema hoolduse mahukusest. 



   Orgaanilised multšid (koorepuru, turvas, puiduhake, murulõikmed, puulehed jne) on taimede kasvuks alati paremad, kui sünteetilised (peenravaip, multšiloor, geotekstiilid) või killustikmultšid.
Sünteetiliste multšide eeliseks on lihtne paigaldus ja soodne hind ning väike hooldustööde maht.
   Killustikmultš sobib hästi alpiaeda või modernsesse aiaruumi.
Erinevaid multše on võimalik ka omavahel kombineerida.
Orgaanilised multšid ja nende eelised:
- Paraneb mulla niiskusesisaldus
- Väheneb kastmisvajadus 50%
- Mullapinnale ei teki õhuvahetust takistavat koorikut
- Pärsib umbrohtude kasvu ning vähendab seega ka herbitsiidide kulu, mis on oluline ka keskkonnakaitse seisukohast, kuna mürgid satuvad pinna- ja põhjavette
- Vähendab taimedele stressi põhjustavaid suuri mullatemperatuuride kõikumisi, hoides pinnase soojemana talvel ja jahedamana suvel
- Aktiviseerib mulla elutegevust ja meelitab ligi vihmausse, kes loovad soodsa keskkonna mullas asuvate kasulike organismide paljunemiseks
- Aeglustab kevadel maa sulamist, tänu millele nihkub edasi taimede õitseaeg ning sellest tulenevalt väheneb kevadiste öökülmade kahjustuste oht
- Multšiks kasutatav materjal võimaldab reguleerida mulla happesust
- Vähendab erosioon
- Alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist
- Muudab nii ilu- kui tarbeaia esteetilist välimust
- Võib suure koormusega aladel vajadusel asendada muru (nt. laste mänguväljakud)
- Varustab taimi orgaanilise väetisega, mistõttu areneb paremini taimede pinnalähedane juurestik (eriti oluline pinnalähedase juurestikuga taimede nagu nt. rododendronite puhul)
- Väldib toiduks kasutatavate taimede ja nende viljade kokkupuudet mullaga tugeva vihma korral, mis on oluline tegur ka taimede kaitsmisel  pinnases tekkivate haiguste eest
- multšitud pinnases kaob vajadus iga-aastase kaevamise ning  sagedase rohimise järele kasvuperioodil.
  Meeles tasub pidada et Orgaanilise multši kõdunedes kasutavad mikroorganismid ära rohkesti mullas leiduvaid lämmastikelemente, seepärast tuleks kindlasti lisada lämmastik- või segaväetisi.



Orgaanilised multšid ja nende kirjeldus


Männikoor (lagunev)
Pannakse 5cm kihina, on purustatud kujul (peenem ja kallim) ja purustamata (jämedamad tükid sees ja odavam). Kiviktaimla taimedele mitte eriti sobiv. 1m3 maksab 280-350kr ja saab katta 15-17m2 pinda 5-6cm kihina.
Liiv (mittelagunev)
5-7cm, hinnalt on ta multšidest kõige odavam. Värvuselt on kollakamat ja valget. Kõikidele taimedele sobilik.

Sõnnik (lagunev)
5-7cm, kõige sobilikum on hobuse oma, väljas 2-3 aastat lagunenud kujul ka veise oma. Väga hea väetis taimedele, mis sobib eelkõige lehtpõõsastele ja püsililledele. Iga 3-4 aasta järel tuleks kihti uuendada.
Hobupabulad (pildil)."Hobupabulad" on kuumkomposteerunud sõnnik, mis võib sisaldada vähesel määral heina, kuid mitte allapanu. Peamiselt kasutatakse pabulaid rooside väetamiseks,kus  nad toimivad ühtlasi ka multšina. Mullapind kaetakse 4-5cm paksuse kihiga. Keskmiselt kulub seda 20l ruutmeetrile. Seda võib kasutada multšina kõikide lehttaimede juures, köögiviljadega tasub ettevaatlik olla sest ühtlasi on see ka väetis. 
Puulehed (lagunev)
5-7cm, sobilikud on kõikide puude lehed, mõned lihtsalt lagunevad aeglasemalt (tamm ja kastan). Iga aasta saab sügisel lehti juurde, mis tagab multšikihi uuenduse.

Turvas ( lagunev)
5cm, on kerge materjal, mis tuulega pannes ära võib lennata. Kui turvas on niiskem, on temaga toimetada mugavam. Hiljem oleks vajalik lupjamine, et vältida peenarde happelisemaks muutumist.

Saepuru (lagunev)
5cm, samuti kerge ja tuulega peenardele laialilaotamist teha ei saa. Algne värvus on kollakas-oranž (natuke ehmatav), mis aja muutudes pruunimaks muutub. Kuna saepuru tõmbab mullast lämmastikku lagunedes, siis vajab see istutusala lämmastiku juurdelisamist (eriti lehtpõõsaste ja püsikute alades, okaspuudele ei ole lämmastiku lisamine vajalik)


Lepahake (pildil). Lepahakke eelised on ühele ruutmeetrile kulub 50 l haket,teda on kompaktne ja lihtne kasutada, hoiab niiskust ning laseb seda läbi, dekoratiivne, kestab kaks kuni kolm aastat seega lagunev - muutub huumuseks, tuule või lindude poolt transporditud seemned ei idane, hoiab eemale teod ja nälkjad, kaitseb mulda lühiajalise pakase ja põua eest ning on lõhnatu.
Paekivi killustik (mittelagunev)
5cm, värvuselt hallikas-valge. Saadav erinevate suurustega, peenest kiviklibust kuni suurte kivitükkidena välja. Sobilik rohkem kiviktaima aladele. Taimed, kes ei talu lupja, see materjal ei sobi.
Graniit killustik (mittelagunev)
5cm, erinevate värvustega ( kirju on Eesti karjääridest ja odavam, punakas, sinakas, mustjas on pärit Soomest ja kallim). Läbimõõduga 0,5mm-32mm.
Dekoratiivkivid ja killustikud (mittelagunev)
5cm, väga erinevate värvuste ja suurustega, silmale kena vaadata. Mänguline ja moodne, kuid paraku üsna kalli hinnaklassiga.
Niidus e. niidetud muruhein (lagunev)
5cm, niitmise käigus saate kogujasse niidust millega saaks katta 1-2 m2 pinda. Seega terve niitmishooaja jooksul u. 150m2 multśimaterjali.
Adru (lagunev)
5cm, juba vanadel aegadel kasutasid mere äärsed elanikud oma mulla väetamiseks seda mere poolt kaldale uhutud materjali.
Pilliroog (aeglaselt lagunev)
5cm, mere või järve äärest korjatud pilliroog tuleks enne istutusaladele laotamist oksapurustajast läbi ajada. Lihtsam on seda materjali koguda talvel, jää pealt niites.
Teokarbid (mittelagunev)
2-3cm, mere äärest korjatuna on üsna ajakulukas ja katta sellega saate väikeseid alasid, kuid väljanägemiselt on vägagi kaunis. Suuremate koguste hankimisel tuleb olla ettevaatlik, kuna teid võidakse süüdistada riigi vara riisumises ( sama kehtib ka merekivide korjamise kohta).
Pildiotsingu kergkruus tulemusKergkruus (mittelagunev)
3-5cm, kallakuga alale ei sobi, kuna see materjal on ülikerge, siis hoovihma ajal tõstab ta selle ülesse ja viib ojadena oma kohalt minema ( näiteks naabri aia muru sisse)
Põhk (lagunev)
4-5cm, esmaselt üsna kollakas materjal muutub ajapikku pruunimaks. Peale teravilja koristamist väga kättesaadav materjal, sobilik purustatud kujul. Hinnalt üks odavamaid.


Sünteetilised multšid ja nende kirjeldus


Peenravaip on vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, tihe, õhku ja vett läbilaskev polüpropüleen–kangas, vastupidavusega 8-10 aastat. Tallamiskindel ning takistab umbrohukasvu ja niiskuse aurumist pinnasest, samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada terrassi-, teekatte-, turbaaia ja kiviktaimla aluse jne kattena.
Paigaldamine: katke tasandatud ja umbrohtudest puhastatud istutusala peenravaibaga. Servad kaevake maasse või katke äärekivide, palkide või mätastega. Asetage taimed peenravaibale ja lõigake kattesse istutatavast taimest veidi suuremad ristlõiked.
Tõstke lõikeservad üles ja kaeva istutusauk. Pärast istutust vajutage kanga ääred taime varre ümber kokku. Ilutaimede istutamisel võib peenravaiba katta puukoore puru, killustiku või muu dekoratiivse multšiga.
Tekstiilmultš on kerge pinnakattematerjal. Vastupidavus olenevalt kasutuskohast 5-6 aastat. Mustakiuline polüpropüleenmaterjal on vastupidav ultraviolettkiirgusele ja mullas leiduvatele ühenditele. Kangast kasutatakse umbrohu kasvu takistamiseks ning noorte taimede juurdumise soodustamiseks, kuna hoiab pinnase niiske ja soojana. Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks, näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras.

Paigaldamine: kangas laotatakse ettevalmistatud pinnasele ja lõigatakse terava noaga istutusaugud. Servad kinnitatakse kas mulla või spetsiaalse kinnitushargiga. Haljastuses võib taimede ümbruse katta koorepuru või kiviklibuga. Tekstiilmultši kare pind takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel.

Geotekstiilid on oluliselt tugevamad ja vastupidavamad mullas leiduvate keemiliste ühendite suhtes. Saadaval on filterkangas ja juuretõkkekangas, mis ei kõdune ega mädane, lasevad läbi vett ja õhku.
   Filterkangas on polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks, erosiooniohu, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas, vett ja õhku läbilaskev. Kaal 136 g/m². Vee läbilaskevõime 100 l/m²/sek. Filterkangas eraldab erinevad mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi. Paigaldamine: ehituslik maa-ala puhastatakse puudest ja kändudest ning mullakiht kooritakse. Seejärel laotatakse filterkangas laiali ja selle peale asetatakse kruusakiht.
   Juuretõkkekangas on vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane. Tõkestab puujuurte tungimist selle alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee. Paigaldamine: puhasta istutusauk juurtest, kividest ja mittevajalikust pinnasest. Aseta juuretõke istutusauku ja venita nurgad paika. Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada juurte levikut maapinna kaudu.


Väetised

  Väetised jaotatakse kahte rühma- orgaanilisteks ja mineraalseteks.
Orgaaniliste väetiste hulka kuuluvad sõnnik, kompostid, virts, raba- ja madalsooturvas, tiigi- ja järvemuda, mereadru jt.
  Mineraalväetised jagunevad ühekülgseteks ehk lihtväetisteks, kui nad sisaldavad põhiliselt vaid üht taimetoitainet, nagu fosforit, lämmastikku, kaaliumi jne., ning mitmekülgseid ehk kompleksväetiseid, kui nad sisaldavad kaht või rohkem taimetoitainet. Mitmekülgseid väetiseid jaotatakse omakorda liitväetisteks ja väetissegudeks ehk segaväetisteks.
  Liitväetised on mitut taimetoiteainet sisaldavad keemilised ühendid, nagu nitrofoska, nitroammofoska, ammofoss, kaaliummagneesiumsulfaat(kaalimagneesia) jne.
  Väetissegud saadakse ühekülgsete väetiste omavahelisel mehaanilisel segamisel kas tööstuses või majandis vahetult enne külvi. Koduaedades kasutatakse neist peamiselt viljapuude- ja marjapõõsaste-, köögivilja- ja lilleväetissegusid.
  Täisväetisseguks nimetatakse segu, mis sisaldab enam-vähem kõiki neid kultuurtaimede elutegevuseks vajalikke põhitoite- ja mikroelemente, mida taimed omastavad juurte kaudu. Täisväetissegud valmistatakse tehastes eri menetlusega, mis tagab mikroelementide ühtlase jaotuse väetises. Neid väetisi, mis sisaldavad üht või mitut mikroelementi, nimetatakse mikroväetisteks. 



Orgaanilised väetised:

Pildiotsingu sõnnik tulemus  Sõnnik- lähet ained on koduloomade ja -lindude väljaheited ja allapanu. Sõnniku esmane ülesanne on mulla rikastamine orgaanilise ainega, mis soodustab mikroorganismide elutegevust ja seega huumuse intensiivset tekkimist. On tähtsamaid mulla varustajaid mikroelementidega.
Virts- on loomade väljaheidete vedel osa, mis sisaldab peale uriini veel sõnniku käärimisel tekkinud ja sõnnikust väljaimbunud vedelikke. Virts on väärtuslik lämmastikku ja kaaliumi sisaldav väetis, mis rikastab mulda ka mikroorganismidega. Seda kasutatakse veega lahjendatult pealtväetamiseks ja kompostide valmistamiseks.
Pildiotsingu kompost tulemusKompost- on mitmesugused lagunevad majapidamisjäätmed segatuna sõnniku ja mullaga ning kui jäätmed on kõdunenud siis on compost valmis.
Turvas- Segatakse mullaga, et parandada pinnase struktuuri ning suurendada selle happelisust. Turbal on hea omadus säilitada niiskust kuivas mullas; samas hoiab ta liigniiskuse korral ära taimede juurte hävingu, imades niiskust. Kuigi turbal ei ole mingit toiteväärtust, võib ta endas hoida taimedele vajalikke toiteaineid. Rabaturvas sisaldab  keskmiselt 0,8..1,2% lämmastikku, 0,06...0,12%difosforpentoksiidi, kuni 0,1% kaaliumoskiidi ja kuni 0,5% lupja. Ja Madalsooturbas on rohkem toitaineid: keskmiselt on 2,3..3,3%lämmastikku, 0,1...0,5%difosforpentoksiidi, kuni 0,15%kaaliumosiidi ja 2,5...4% lupja.
Mereadru- Sisaldab keskmiselt 0,8% lämmastikku, 0,1% difosforpentoksiidi ja 1,3% kaaliumoksiidi. Adrut ei tohi õhu kätte seisma jätta eg kõdunema lasta, sest toitained kaovad siis. Sügisel tuleb see koheselt mulda kaevata või ladustada virnadesse ja kevadel peale suurte külmade möödumist koheselt mulda kaevata, on ka väärtuslik materjal komposti tegemiseks.
Kondijahu ja toorkaseiin- mõlemad on väärtuslikud aeglaselt mõjuvad orgaanilised fosforväetised.

Bakterväetised:

  Bakterväetised on tüüilised kaudsed väetised, mis ise ei ole otseselt ühegi taimetoiteelemendi allikaks, kuid mis neis sisalduvate kasulike bakterite kaudu paranadavad taimede toitumistingimusi.

Mügarbakteriin- on liblikõielistele taimdele mõeldud mügarbakterite kultuur. Selle preparaadi mügarbakterid moodustavad peremeestaime juurtel erilisi mügaraid kasutades energiaallikana peremeestaime juurte eritisi. Ning peremeestaim kasutab ära mügarbakterite poolt seotud lämmastikuühendid.
Asotobakteriin- on mullas vabalt elava asotobakteri (Azotobacter chroococcum) mulla või agarkandurainel valmistatud bakterpreparaat. Nad on aeroobsed lubjalembesed mikroorganismid, mis tegutsevad aktiivsemalt ja seovad õhulämmastikku hästi õhustatud neutraalsetes muldades. Eriti oluline on küllaldane fosforisisaldus mullas.
Fosforbakteriin- on orgaanilisi fosforiühendeid lagundava mikroorganismi (Bac. megatherium) kultuur. Fosforbakteriini valmistatakse tahke või vedela preparaadina. Taimede fosfortoitumise parandamisel annab ta paremaid tulemusi neuteraalsetel, rohkesti orgaanilisi fosforühendeid sisaldavatel muldadel. Soodsates tingimustes saadakse fosforbakteriini kasutamisel niisama suur saagi tõus kui hektarile väetistega 20kg fosfori andmisel. Huumusvaestel muldadel jääb ta toime tagasihoidlikumaks.

Mineraalväetised:

Lämmastikväetised-Lämmastikväetised jaotatakse olenevalt sellest mis ühendina lämmastik neis on: ammonium-, amiid-, nitraat- ja ammooniumnitraatväetisteks.
  Ammooniumlämmastik mõjub pikaldaselt, sest muld seob ammooniumsooli. Ammooniumväetised on füsioloogiliselt happelised ning nende kestval kasutamisel suureneb mulla happesus.
  Nitraatlämmastikku muld ei seo, seega on salpeeterväetiste toime kiire, kuid toimeaine kaod suuured. Need väetised on füsoloogiliselt leelisesed: nende kasutamisel väheneb mulla happesus.
  Lubisalpeeter ehk kaltsiumnitraat- Ca(NO(3))(2) sisaldab 14..14,5%lämmastikku nitraatvormis ja 1...1,5% ammooniumvormis. Peale lämmastiku sisaldab veel 20% kaltsiumi. Sobib kõigil muldadel ja kõigi kultuuride väetamiseks, eriti hästi sobib happeliste muldadel lubjalembestele kultuuridele. Lubisalpeeter on tugevasti hügroskoopne väetis. turustatakse niiskuskindlates kottides kollaste või valkjaskollaste liistakutena või ka valgete kerakestena.
  Amiidväetistes on lämmastik amiidina. Mullas lähevad amiidid kergesti üle ammooniumiühendideks ja nende nitrifitseerudes nitraatideks. Amiidväetisteks on karbamiid, lubilämmastik ja mitmed karbamiidi basil toodetavad aeglase toimega väetised.


Fosforväetised-taimed vajavad seda eriti noores eas, tärkamis- ja istutusjärgsel perioodil. Fosfor kiirendab saagi valmimist ja tõstab selle kvaliteeti.
  Granuleeritud lihtsuperfosfaat- sisaldab 19,5...21,5% toimeainet. Granuleerimisega on likvideeritud superfosfaadi paatumine ja tülikas kasutamine. Seda väetist võib anda korraga suuremates kogustes kui teisi väetisi ning selle mõju on pikaajaline, antakse peamiselt sügisel või varakevadel.
  Kondijahu- sisaldab u 30%difosforpentoksiidi, mis on osaliselt seotud orgaaniliste ainetega. Lahustub mullas väga pikkamööda, tootmises kasutatakse lillekultuuride väetamiseks.
Kaaliumväetised-on vajalik süsivesikute moodustumiseks toitainevarude juurtesse ja vartesse ladestumiseks ning sellel on hea kvaliteedi tagamise tegurid, samuti suurendab külmakindlust. Kaalitoormetest kasutatakse väetisena peamiselt sülviniiti, kainiiti ja šöniiti.
  Kainiit-KClxMgSO(4)x6H(2)O sisaldab peale kaaliumi ja magneesiumi ka naatriumi. kaaliumi on selles 8...10%, sisaldab rohkesti kloori.
  Sülviniit-KClxNaCl See on valgetest, roosakatest ja sinakatest kristallidest koosnev aine, mis sisaldab u 13%kaaliumi. Lahustub peaaegu täielikult vees, lahustumta jäävad ainult mõned lisandid nagu liiv, savi, kips jne.
  Šöniit- K(2)SO(4)xMgSO(4)x6H(2)O- kaaliumi sisaldus 8...10%, sisaldab ka magneesiumi, selles pole kloori.
  Kaaliumkloriid-KCl-on kõige enam tarvitatav kaaliumväetis. Keemiliselt puhas KCl on valge kristalliline aine, mis sisaldab 52%K. Peenekristallilise KCl suuremaks puuduseks on suur paatuvus, mille vähendamiseks kristalliseeridakse see umber või granuleeritakse.















Kasutatud kirjandus













raamat: ' aiakultuurise väetamine' Elmar Õun 1983
raamat: ' taimede toitumise ja väetamise käsiraamat' Heino Kärblane 1996







Kursusekaaslase töö minupoolne hinnang

Kiviktaimla





 Mina valisin Indrek Saare töö, selle leiab siit: http://indreksaar.blogspot.com/.
Töö on hästi koostatud, sain teada ka mõned uued asjad näiteks et kivid peavad olema vägagi suured ja erinevad kive ei kasutata läbisegi ning samuti see et kiviktaimla peab olema avatud päikesele. Ta tõi ilusti välja olulise ja oma hinnangu nende materjalide kohta ning ma olen temaga nõus. Mulle oleks meeldinud kui ta oleks iga taime kohta lühikirjelduse ja pildi lisanud.
 Üldine mulje ja arusaam tööst on hea ja selle töö järgi saab kiviktaimla ilusti valmis teha.

neljapäev, 7. mai 2015

Turbapeenar

Turbapeenar


Valisin turbapeenra, kuna plaanin seda endale koju ka teha.




 
Sellest allikast toon välja tööjärjekorra ning mulle meeldis et seal on ka pildid olemas etappidest.
Minu meelest on see usaldusväärne allikas ning kõik tundub ka loogiline.
 
Tööjärjekord rodopeenra rajamisel võiks olla umbes selline:
Koha valik aias, arvestades olemasolevaid tingimusi;
Peenra mahu ja taimede arvu otsustamine;
Peenra piirjoone mahamärkimine, näiteks kastmisvoolikuga;
Materjali (turba, prusside, aluskatte jne) ning taimede hankimine;
Taimed vette likku paariks tunniks, samal ajal teha peenra piirded, katta maapind aluskattega ning täita rodopinnasega;
Kogu peenra täite põhjalik kastmine. Lasta imbuda üks öö;
Taimede istutamine (kevadise istutuse korral lisada ka väetise graanuleid);
Kogu peenra kooremultsiga katmine
Veelkord kogu peenar sõelaga üle kasta, et pesta maha kooremultsilt peenemad osad ja tihendada struktuuri peale istutamist;
Tulemuse nautimine.


Teine allikas: http://www.vaskanarbik.ee/Rabaaia-rajamine
See allikas räägib kuidas turbapätse laduda ja et turbaaia taimed ei vaja sügavat pinnast, piisab u20cm. Minu arvates on see samuti usaldusväärne allikas, kogemustega ja tuntud sordi aretaja loengust on kokkuvõtte tehtud.


Kolmas allikas: http://www.parnupostimees.ee/2131881/turbapeenra-rajamine-nouab-oskusi
Räägib lihtsamalt ja annab ka erinevaid võimalusi kuidas teha turbapeenart, nt: kile asemel kasutada kolme kihti ajalehte. Ning ka see on minu arvates usaldusväärne allikas.


Leitsin ka ühe video mis on päris asjalik: https://www.youtube.com/watch?v=oAb2AYVe8R0


Turbapeenra taimed:

Eestikeelne nimi:
Ladinakeelne nimi:
Kirjeldus:
Katawba rododendron
(igihaljad)
Rhododendron catawbiense
On enam levinud. Taim saavutab meie tingimustes kõrguseks ca 1,5 meetrit ning sama suur on ka põõsa läbimõõt. Nahkja, igihalja lehe pikkuseks on 7 … 12 cm. Kellukjad, kuni 5 cm läbimõõduga lillakaspunased õied paiknevad tipmistes suurtes (läbimõõduga  kuni 15 cm) kobarates, mis kaugelt meenutab hiiglasuurt pojengiõit. Õitsemine toimub juuni algul ning küllalt pikka aega.
karedakarvane rododendron
(igihaljad)
Rhododendron hirsutum
Taim saavutab kõrguseks kuni 1 meeter. Lehtede pikkuseks 1,5 … 2 cm. Õied läbimõõdus kuni 2 cm ning valdavalt roosad. Õitsemisaeg juuni-juuli. Üks vähestest rodoliikidest, mis ei ole tundlik mulla aluselise reaktsiooni suhtes, kuna pärineb Alpide lubjarikastest piirkondadest. 
kollane rododendron
(suvehaljad)
Rhododendron luteum
Tipuosas rohkesti harunevate võrsetega, 1 … 2 m kõrge põõsas. Õitsemine algab mai lõpus-juuni algul ning kestab ca 2 nädalat. Õitsemise algfaasis on põõsas üleni kaetud rohkete kollaste tugevalt lõhnavate suurte õiekobaratega, kuna lehti veel näha pole. Õitsemise lõppfaasis hakkab üha enam tooni andma lehtede värske rohelus.  Üksikõie läbimõõt kobaras on ca 5 cm. Nagu juba mainitud, puhkevad lehed hilja – mai lõpus või isegi juuni algul, üheaegselt õitsemisega või isegi selle lõppfaasis. Üks vastupidavamaid ja kaunimaid rodoliike, mis õitseb nii poolvarjus kui päikese käes. Dekorativne ka oma punase sügisvärvuse poolest.
jaapani rododendron
 
Rhododendron japonicum
Meenutab kollast rododendronit, kuid on madalam ning märksa nõrgemini lõhnav. Õite värvus varieerub kahvatukollasest lõheroosani. Õitseb üheaegselt kollase rododendroniga ning seetõttu võib neid kasutada koos.  
 kännasmustikas
  Vaccinium corymbosum
 1...3m kõrgused, meenutavad sõstrapõõsaid
 ahtalehine mustikas
 Vaccinium angustifolium
 0,2...0,6m kõrgused
 punase eerika sordid
 Erica carnea cv.
 15-20cm kõrgused. Väikesed roosas, valged, punakasroosad õied. Igihaljas. Ei talu põuda.
Õitseb varakevadel.
 hariliku kanarbiku sordid
 Calluna vulgaris cv.
 20-40cm kõrgused. Õied valgest tumepunaseni, liht- või täidisõied. Igihaljas.
 suurelehine hortensia
 Hydrangea macropyhlla
 0,5-0,6m kõrgused. Õied sinised, roosad, sinivalged, lillad, punakasroosad, valged. Hoida muld pidevalt niiskena.
 hostad
 Hosta
 20-80cm kõrgused olenevalt sordist. On lehtdekoratiivsed taimed.
 










Kokkuvõtte:


Mina teeksin endale peenra nii: Alustuseks valiksin koha välja ja märgiksin maha ära. Seejärel panen peenrakile ja lisan ääred, mis oleksid puidust peenraserv. Seejärel lisan sinna turba ja kastaksin seda ja lasen imbuda ühe öö. Seejärel tuleb taimede istutamine ja põhjalik kastmine. Lasen taaskord ühe öö imbuda ning lisan männikoore multsi ja piseradan veelkord veega üle et väiksed koore tükkid taimedelt maha pesta. Ning siis ongi peenar põhimõtteliselt.









pühapäev, 19. aprill 2015

Ilupõõsaste lõikamine

Ilupõõsaste lõikamine


 Eesti keelne
nimi
 Ladina keelne
nimi
 Õitsemise
aeg
 Lõikamise
aeg
 Tagasilõigatava
osa pikkus
          Põõsasmaran
Potentilla fruticosa
 juuni-august
 sügisel-


aprillis-
-puitumatud osad kolmkorda lühemaks.
-võrsed umbes 1-2dm pikuseks
 Thunbergi
kukerpuu



Berberis thunbergii
 mai-juuni
 kevadel ja sügisel
 2/3 vanu oksi
 Jaapani enelas

 Spiraea japonica
 juuli-september
 märtsis
 5-10 cm kõrguselt ja vanad ja nõrgad oksad välja või ära õitsenud õisikud ära
 Ebajasmiin
 Philadelphus hybrida
 juuni-juuli
 suve keskel
 õitsenud vanemate okste arvust 1/4-1/4, üheaastastest okstest tugevamad poole võrra maha ja nõragad välja lõigata
 Forsüütia



 forsythia
 aprill-mai
 kevadel, kohe peale õitsemist
 1/3-1/2 oksa pikkusest
 Harilik sirel
 Syringa vulgaris
 mai
 varakevadel
 1/5 okstest u 30cm kõrguseni maapinnast
 Hortensia



 Hydrangea serrata
 mai-juuli
 märtsis
 üks osa okstest u 50cm kõrguseni
 Budleia ehk liblikapõõsas

 Buddleja davidii
 juuli-september
 märts- aprill
 lõikata põõsas kuni poole meetrini ja uutelt võrsetelt paar cm
 Harilik lumemari



 Symphoricarpos albus
 juuni-september
 varakevadel-




peale õitsemist-
 -10cm kõrguselt maapinnast(noorendus)
-1/3 oksast
Laiuv tuhkpuu 

 Cotoneaster horizontalis
 juuni
 varakevadel või sügisel
 noorendamiseks 5kuni maapinnani ja u 20cm kõrguselt




Kasutatud kirjandus: