Multšid
Multšiks nimetatakse istutusaladele pandavat 2-7cm paksust materjali kihti, et ei oleks vaba musta mullapinda, kus umbrohu seeme langeb ja seal kasvamaks saaks hakata.
Lisaks umbrohu levimise tõkestamisele on multšikiht ka hea niiskusehoidja ja silmale ilusam vaadelda, kui tegemist on nn. dekoratiivmultśiga taimede all. Multšid jagunevad kaheks: lagunevad ( aja pikku muutuvad ise mullaks) ja mittelagunevad. Lagunevaid tuleks siis 2-4aasta järel uus kiht taas peale panna, mittelagunevate vahelt tuleks aga lehed ja muu praht iga-aastaselt välja puhastada (harjaga pühkides, imuriga imedes või puhuriga puhudes).
Kiire elutempo on aastate jooksul järjest enam suurendanud nii ilu- kui ka köögiviljapeenarde multšimise populaarsust. Multši valikul lähtutakse peenras kasvavate taimede vajadustest, aiakujunduse stiilist ja hilisema hoolduse mahukusest.
Orgaanilised multšid (koorepuru, turvas, puiduhake, murulõikmed, puulehed jne) on taimede kasvuks alati paremad, kui sünteetilised (peenravaip, multšiloor, geotekstiilid) või killustikmultšid.
Sünteetiliste multšide eeliseks on lihtne paigaldus ja soodne hind ning väike hooldustööde maht.
Killustikmultš sobib hästi alpiaeda või modernsesse aiaruumi.
Erinevaid multše on võimalik ka omavahel kombineerida.
Orgaanilised multšid ja nende eelised:
- Paraneb mulla niiskusesisaldus
- Väheneb kastmisvajadus 50%
- Mullapinnale ei teki õhuvahetust takistavat koorikut
- Pärsib umbrohtude kasvu ning vähendab seega ka herbitsiidide kulu, mis on oluline ka keskkonnakaitse seisukohast, kuna mürgid satuvad pinna- ja põhjavette
- Vähendab taimedele stressi põhjustavaid suuri mullatemperatuuride kõikumisi, hoides pinnase soojemana talvel ja jahedamana suvel
- Aktiviseerib mulla elutegevust ja meelitab ligi vihmausse, kes loovad soodsa keskkonna mullas asuvate kasulike organismide paljunemiseks
- Aeglustab kevadel maa sulamist, tänu millele nihkub edasi taimede õitseaeg ning sellest tulenevalt väheneb kevadiste öökülmade kahjustuste oht
- Multšiks kasutatav materjal võimaldab reguleerida mulla happesust
- Alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist
- Muudab nii ilu- kui tarbeaia esteetilist välimust
- Võib suure koormusega aladel vajadusel asendada muru (nt. laste mänguväljakud)
- Varustab taimi orgaanilise väetisega, mistõttu areneb paremini taimede pinnalähedane juurestik (eriti oluline pinnalähedase juurestikuga taimede nagu nt. rododendronite puhul)
- Väldib toiduks kasutatavate taimede ja nende viljade kokkupuudet mullaga tugeva vihma korral, mis on oluline tegur ka taimede kaitsmisel pinnases tekkivate haiguste eest
- multšitud pinnases kaob vajadus iga-aastase kaevamise ning sagedase rohimise järele kasvuperioodil.
Meeles tasub pidada et Orgaanilise multši kõdunedes kasutavad mikroorganismid ära rohkesti mullas leiduvaid lämmastikelemente, seepärast tuleks kindlasti lisada lämmastik- või segaväetisi.
Orgaanilised multšid ja nende kirjeldus
Männikoor (lagunev)
Pannakse 5cm kihina, on purustatud kujul (peenem ja kallim) ja purustamata (jämedamad tükid sees ja odavam). Kiviktaimla taimedele mitte eriti sobiv. 1m3 maksab 280-350kr ja saab katta 15-17m2 pinda 5-6cm kihina.
Liiv (mittelagunev)
5-7cm, hinnalt on ta multšidest kõige odavam. Värvuselt on kollakamat ja valget. Kõikidele taimedele sobilik.
Sõnnik (lagunev)
5-7cm, kõige sobilikum on hobuse oma, väljas 2-3 aastat lagunenud kujul ka veise oma. Väga hea väetis taimedele, mis sobib eelkõige lehtpõõsastele ja püsililledele. Iga 3-4 aasta järel tuleks kihti uuendada.
Hobupabulad (pildil)."Hobupabulad" on kuumkomposteerunud sõnnik, mis võib sisaldada vähesel määral heina, kuid mitte allapanu. Peamiselt kasutatakse pabulaid rooside väetamiseks,kus nad toimivad ühtlasi ka multšina. Mullapind kaetakse 4-5cm paksuse kihiga. Keskmiselt kulub seda 20l ruutmeetrile. Seda võib kasutada multšina kõikide lehttaimede juures, köögiviljadega tasub ettevaatlik olla sest ühtlasi on see ka väetis.
Puulehed (lagunev)
5-7cm, sobilikud on kõikide puude lehed, mõned lihtsalt lagunevad aeglasemalt (tamm ja kastan). Iga aasta saab sügisel lehti juurde, mis tagab multšikihi uuenduse.
Turvas ( lagunev)
5cm, on kerge materjal, mis tuulega pannes ära võib lennata. Kui turvas on niiskem, on temaga toimetada mugavam. Hiljem oleks vajalik lupjamine, et vältida peenarde happelisemaks muutumist.
Saepuru (lagunev)
5cm, samuti kerge ja tuulega peenardele laialilaotamist teha ei saa. Algne värvus on kollakas-oranž (natuke ehmatav), mis aja muutudes pruunimaks muutub. Kuna saepuru tõmbab mullast lämmastikku lagunedes, siis vajab see istutusala lämmastiku juurdelisamist (eriti lehtpõõsaste ja püsikute alades, okaspuudele ei ole lämmastiku lisamine vajalik)
Lepahake (pildil). Lepahakke eelised on ühele ruutmeetrile kulub 50 l haket,teda on kompaktne ja lihtne kasutada, hoiab niiskust ning laseb seda läbi, dekoratiivne, kestab kaks kuni kolm aastat seega lagunev - muutub huumuseks, tuule või lindude poolt transporditud seemned ei idane, hoiab eemale teod ja nälkjad, kaitseb mulda lühiajalise pakase ja põua eest ning on lõhnatu.
Paekivi killustik (mittelagunev)
5cm, värvuselt hallikas-valge. Saadav erinevate suurustega, peenest kiviklibust kuni suurte kivitükkidena välja. Sobilik rohkem kiviktaima aladele. Taimed, kes ei talu lupja, see materjal ei sobi.
Graniit killustik (mittelagunev)
5cm, erinevate värvustega ( kirju on Eesti karjääridest ja odavam, punakas, sinakas, mustjas on pärit Soomest ja kallim). Läbimõõduga 0,5mm-32mm.
Dekoratiivkivid ja killustikud (mittelagunev)
5cm, väga erinevate värvuste ja suurustega, silmale kena vaadata. Mänguline ja moodne, kuid paraku üsna kalli hinnaklassiga.
Niidus e. niidetud muruhein (lagunev)
5cm, niitmise käigus saate kogujasse niidust millega saaks katta 1-2 m2 pinda. Seega terve niitmishooaja jooksul u. 150m2 multśimaterjali.
Adru (lagunev)
5cm, juba vanadel aegadel kasutasid mere äärsed elanikud oma mulla väetamiseks seda mere poolt kaldale uhutud materjali.
Pilliroog (aeglaselt lagunev)
5cm, mere või järve äärest korjatud pilliroog tuleks enne istutusaladele laotamist oksapurustajast läbi ajada. Lihtsam on seda materjali koguda talvel, jää pealt niites.
Teokarbid (mittelagunev)
2-3cm, mere äärest korjatuna on üsna ajakulukas ja katta sellega saate väikeseid alasid, kuid väljanägemiselt on vägagi kaunis. Suuremate koguste hankimisel tuleb olla ettevaatlik, kuna teid võidakse süüdistada riigi vara riisumises ( sama kehtib ka merekivide korjamise kohta).
Kergkruus (mittelagunev)
3-5cm, kallakuga alale ei sobi, kuna see materjal on ülikerge, siis hoovihma ajal tõstab ta selle ülesse ja viib ojadena oma kohalt minema ( näiteks naabri aia muru sisse)
Põhk (lagunev)
4-5cm, esmaselt üsna kollakas materjal muutub ajapikku pruunimaks. Peale teravilja koristamist väga kättesaadav materjal, sobilik purustatud kujul. Hinnalt üks odavamaid.
Sünteetilised multšid ja nende kirjeldus
Peenravaip on vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, tihe, õhku ja vett läbilaskev polüpropüleen–kangas, vastupidavusega 8-10 aastat. Tallamiskindel ning takistab umbrohukasvu ja niiskuse aurumist pinnasest, samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada terrassi-, teekatte-, turbaaia ja kiviktaimla aluse jne kattena.
Paigaldamine: katke tasandatud ja umbrohtudest puhastatud istutusala peenravaibaga. Servad kaevake maasse või katke äärekivide, palkide või mätastega. Asetage taimed peenravaibale ja lõigake kattesse istutatavast taimest veidi suuremad ristlõiked.
Tõstke lõikeservad üles ja kaeva istutusauk. Pärast istutust vajutage kanga ääred taime varre ümber kokku. Ilutaimede istutamisel võib peenravaiba katta puukoore puru, killustiku või muu dekoratiivse multšiga.
Tekstiilmultš on kerge pinnakattematerjal. Vastupidavus olenevalt kasutuskohast 5-6 aastat. Mustakiuline polüpropüleenmaterjal on vastupidav ultraviolettkiirgusele ja mullas leiduvatele ühenditele. Kangast kasutatakse umbrohu kasvu takistamiseks ning noorte taimede juurdumise soodustamiseks, kuna hoiab pinnase niiske ja soojana. Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks, näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras.
Paigaldamine: kangas laotatakse ettevalmistatud pinnasele ja lõigatakse terava noaga istutusaugud. Servad kinnitatakse kas mulla või spetsiaalse kinnitushargiga. Haljastuses võib taimede ümbruse katta koorepuru või kiviklibuga. Tekstiilmultši kare pind takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel.
Geotekstiilid on oluliselt tugevamad ja vastupidavamad mullas leiduvate keemiliste ühendite suhtes. Saadaval on filterkangas ja juuretõkkekangas, mis ei kõdune ega mädane, lasevad läbi vett ja õhku.
Filterkangas on polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks, erosiooniohu, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas, vett ja õhku läbilaskev. Kaal 136 g/m². Vee läbilaskevõime 100 l/m²/sek. Filterkangas eraldab erinevad mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi. Paigaldamine: ehituslik maa-ala puhastatakse puudest ja kändudest ning mullakiht kooritakse. Seejärel laotatakse filterkangas laiali ja selle peale asetatakse kruusakiht.
Juuretõkkekangas on vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane. Tõkestab puujuurte tungimist selle alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee. Paigaldamine: puhasta istutusauk juurtest, kividest ja mittevajalikust pinnasest. Aseta juuretõke istutusauku ja venita nurgad paika. Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada juurte levikut maapinna kaudu.
Väetised
Väetised jaotatakse kahte rühma- orgaanilisteks ja mineraalseteks.
Orgaaniliste väetiste hulka kuuluvad sõnnik, kompostid, virts, raba- ja madalsooturvas, tiigi- ja järvemuda, mereadru jt.
Mineraalväetised jagunevad ühekülgseteks ehk lihtväetisteks, kui nad sisaldavad põhiliselt vaid üht taimetoitainet, nagu fosforit, lämmastikku, kaaliumi jne., ning mitmekülgseid ehk kompleksväetiseid, kui nad sisaldavad kaht või rohkem taimetoitainet. Mitmekülgseid väetiseid jaotatakse omakorda liitväetisteks ja väetissegudeks ehk segaväetisteks.
Liitväetised on mitut taimetoiteainet sisaldavad keemilised ühendid, nagu nitrofoska, nitroammofoska, ammofoss, kaaliummagneesiumsulfaat(kaalimagneesia) jne.
Väetissegud saadakse ühekülgsete väetiste omavahelisel mehaanilisel segamisel kas tööstuses või majandis vahetult enne külvi. Koduaedades kasutatakse neist peamiselt viljapuude- ja marjapõõsaste-, köögivilja- ja lilleväetissegusid.
Täisväetisseguks nimetatakse segu, mis sisaldab enam-vähem kõiki neid kultuurtaimede elutegevuseks vajalikke põhitoite- ja mikroelemente, mida taimed omastavad juurte kaudu. Täisväetissegud valmistatakse tehastes eri menetlusega, mis tagab mikroelementide ühtlase jaotuse väetises. Neid väetisi, mis sisaldavad üht või mitut mikroelementi, nimetatakse mikroväetisteks.
Orgaanilised väetised:
Sõnnik- lähet ained on koduloomade ja -lindude väljaheited ja allapanu. Sõnniku esmane ülesanne on mulla rikastamine orgaanilise ainega, mis soodustab mikroorganismide elutegevust ja seega huumuse intensiivset tekkimist. On tähtsamaid mulla varustajaid mikroelementidega.
Virts- on loomade väljaheidete vedel osa, mis sisaldab peale uriini veel sõnniku käärimisel tekkinud ja sõnnikust väljaimbunud vedelikke. Virts on väärtuslik lämmastikku ja kaaliumi sisaldav väetis, mis rikastab mulda ka mikroorganismidega. Seda kasutatakse veega lahjendatult pealtväetamiseks ja kompostide valmistamiseks.
Kompost- on mitmesugused lagunevad majapidamisjäätmed segatuna sõnniku ja mullaga ning kui jäätmed on kõdunenud siis on compost valmis.
Turvas- Segatakse mullaga, et parandada pinnase struktuuri ning suurendada selle happelisust. Turbal on hea omadus säilitada niiskust kuivas mullas; samas hoiab ta liigniiskuse korral ära taimede juurte hävingu, imades niiskust. Kuigi turbal ei ole mingit toiteväärtust, võib ta endas hoida taimedele vajalikke toiteaineid. Rabaturvas sisaldab keskmiselt 0,8..1,2% lämmastikku, 0,06...0,12%difosforpentoksiidi, kuni 0,1% kaaliumoskiidi ja kuni 0,5% lupja. Ja Madalsooturbas on rohkem toitaineid: keskmiselt on 2,3..3,3%lämmastikku, 0,1...0,5%difosforpentoksiidi, kuni 0,15%kaaliumosiidi ja 2,5...4% lupja.
Mereadru- Sisaldab keskmiselt 0,8% lämmastikku, 0,1% difosforpentoksiidi ja 1,3% kaaliumoksiidi. Adrut ei tohi õhu kätte seisma jätta eg kõdunema lasta, sest toitained kaovad siis. Sügisel tuleb see koheselt mulda kaevata või ladustada virnadesse ja kevadel peale suurte külmade möödumist koheselt mulda kaevata, on ka väärtuslik materjal komposti tegemiseks.
Kondijahu ja toorkaseiin- mõlemad on väärtuslikud aeglaselt mõjuvad orgaanilised fosforväetised.
Bakterväetised:
Bakterväetised on tüüilised kaudsed väetised, mis ise ei ole otseselt ühegi taimetoiteelemendi allikaks, kuid mis neis sisalduvate kasulike bakterite kaudu paranadavad taimede toitumistingimusi.
Mügarbakteriin- on liblikõielistele taimdele mõeldud mügarbakterite kultuur. Selle preparaadi mügarbakterid moodustavad peremeestaime juurtel erilisi mügaraid kasutades energiaallikana peremeestaime juurte eritisi. Ning peremeestaim kasutab ära mügarbakterite poolt seotud lämmastikuühendid.
Asotobakteriin- on mullas vabalt elava asotobakteri (Azotobacter chroococcum) mulla või agarkandurainel valmistatud bakterpreparaat. Nad on aeroobsed lubjalembesed mikroorganismid, mis tegutsevad aktiivsemalt ja seovad õhulämmastikku hästi õhustatud neutraalsetes muldades. Eriti oluline on küllaldane fosforisisaldus mullas.
Fosforbakteriin- on orgaanilisi fosforiühendeid lagundava mikroorganismi (Bac. megatherium) kultuur. Fosforbakteriini valmistatakse tahke või vedela preparaadina. Taimede fosfortoitumise parandamisel annab ta paremaid tulemusi neuteraalsetel, rohkesti orgaanilisi fosforühendeid sisaldavatel muldadel. Soodsates tingimustes saadakse fosforbakteriini kasutamisel niisama suur saagi tõus kui hektarile väetistega 20kg fosfori andmisel. Huumusvaestel muldadel jääb ta toime tagasihoidlikumaks.
Mineraalväetised:
Lämmastikväetised-Lämmastikväetised jaotatakse olenevalt sellest mis ühendina lämmastik neis on: ammonium-, amiid-, nitraat- ja ammooniumnitraatväetisteks.
Ammooniumlämmastik mõjub pikaldaselt, sest muld seob ammooniumsooli. Ammooniumväetised on füsioloogiliselt happelised ning nende kestval kasutamisel suureneb mulla happesus.
Nitraatlämmastikku muld ei seo, seega on salpeeterväetiste toime kiire, kuid toimeaine kaod suuured. Need väetised on füsoloogiliselt leelisesed: nende kasutamisel väheneb mulla happesus.
Lubisalpeeter ehk kaltsiumnitraat- Ca(NO(3))(2) sisaldab 14..14,5%lämmastikku nitraatvormis ja 1...1,5% ammooniumvormis. Peale lämmastiku sisaldab veel 20% kaltsiumi. Sobib kõigil muldadel ja kõigi kultuuride väetamiseks, eriti hästi sobib happeliste muldadel lubjalembestele kultuuridele. Lubisalpeeter on tugevasti hügroskoopne väetis. turustatakse niiskuskindlates kottides kollaste või valkjaskollaste liistakutena või ka valgete kerakestena.
Amiidväetistes on lämmastik amiidina. Mullas lähevad amiidid kergesti üle ammooniumiühendideks ja nende nitrifitseerudes nitraatideks. Amiidväetisteks on karbamiid, lubilämmastik ja mitmed karbamiidi basil toodetavad aeglase toimega väetised.
Fosforväetised-taimed vajavad seda eriti noores eas, tärkamis- ja istutusjärgsel perioodil. Fosfor kiirendab saagi valmimist ja tõstab selle kvaliteeti.
Granuleeritud lihtsuperfosfaat- sisaldab 19,5...21,5% toimeainet. Granuleerimisega on likvideeritud superfosfaadi paatumine ja tülikas kasutamine. Seda väetist võib anda korraga suuremates kogustes kui teisi väetisi ning selle mõju on pikaajaline, antakse peamiselt sügisel või varakevadel.
Kondijahu- sisaldab u 30%difosforpentoksiidi, mis on osaliselt seotud orgaaniliste ainetega. Lahustub mullas väga pikkamööda, tootmises kasutatakse lillekultuuride väetamiseks.
Kaaliumväetised-on vajalik süsivesikute moodustumiseks toitainevarude juurtesse ja vartesse ladestumiseks ning sellel on hea kvaliteedi tagamise tegurid, samuti suurendab külmakindlust. Kaalitoormetest kasutatakse väetisena peamiselt sülviniiti, kainiiti ja šöniiti.
Kainiit-KClxMgSO(4)x6H(2)O sisaldab peale kaaliumi ja magneesiumi ka naatriumi. kaaliumi on selles 8...10%, sisaldab rohkesti kloori.
Sülviniit-KClxNaCl See on valgetest, roosakatest ja sinakatest kristallidest koosnev aine, mis sisaldab u 13%kaaliumi. Lahustub peaaegu täielikult vees, lahustumta jäävad ainult mõned lisandid nagu liiv, savi, kips jne.
Šöniit- K(2)SO(4)xMgSO(4)x6H(2)O- kaaliumi sisaldus 8...10%, sisaldab ka magneesiumi, selles pole kloori.
Kaaliumkloriid-KCl-on kõige enam tarvitatav kaaliumväetis. Keemiliselt puhas KCl on valge kristalliline aine, mis sisaldab 52%K. Peenekristallilise KCl suuremaks puuduseks on suur paatuvus, mille vähendamiseks kristalliseeridakse see umber või granuleeritakse.
Kasutatud kirjandus
raamat: ' aiakultuurise väetamine' Elmar Õun 1983
raamat: ' taimede toitumise ja väetamise käsiraamat' Heino Kärblane 1996
